Monday, July 15, 2024

Efeso 1:3-14 Mo’ui ‘oku taau mo e Kakai Fili pea mohu Tapuekina

 

Himi 1: 578 ‘E ‘ae faka’ofo’ofa

Himi 2: 625 Tamai Fakahevani, Ke ke tapuaki mai

 Himi 3: 442 Kou au pe e he angahala

 

Lesoni:  

1)   Saame 24;   

2)    2 Samiuela 6:1-5, 12-19;   

3)   Efeso 1:3-14;   

4)   Ma’ake 6:14-29;  

 

Veesi Malanga

Efeso 1:4 ‘o fakatatau ki he‘ene fili na‘e fai ma‘ana ‘i he te‘eki ke tanupou ‘a māmani, ‘a e fili kitautolu ‘iate Ia, ke tau mā‘oni‘oni mo ta‘emele ‘i he‘ene ‘afio hifo, ‘o tu‘unga ‘i he ‘ofa, 

 

Kaveinga: Mo’ui ‘oku taau mo e Kakai Fili pea mohu Tapuaki

 

Ngaahi me’a ‘e Lave kiai ‘a Malangani:

1.    Puipuitu’a nounou

2.    Tokateline ‘o e ‘etau Lesoni pea mo hono Histolia

3.    Ko e ulungaanga ‘o etau ma’u ‘a e Tapuaki Fakalaumalie ‘Ia Kalaisi.

a.    Tau mo’ui ‘o taau moe kakai mohu Tapuaki

b.    Tau mo’ui ‘o taau moe kakai kuo Fili

Puipuitu’a

Ko e tohi ‘eni ‘a Paula mei Pilisone.

‘Efeso ko e vahe fonua ‘o e Roman Empire

‘Efeso ‘oku tu’u ‘I Turkey matatahi hifo ki he tahi Metiteliane ‘o hanga hake ki he motu ko Patimosi ne’a fakahee’i ai ‘a Sione.

Na’e tu’u heni ‘a e Tempale lahi taha ‘o e kuonga ‘aia ‘oku ‘iloa ko e Temple of Artemis also known as the Temple of Diana

Ne ‘iloa foki ‘eni ko e taha ‘o e Seven Wonder of the world.

Ko Artemis koe ‘Otua ia ‘o e Futility pea ko hono nofo’anga ‘eni.

Koe Sione ‘oku mahalo na’a ne kamata ‘a e ki’I Siasi ‘I ‘Efeso

Ko Patimosi ‘oku tu’u ‘o hanga mai ki ‘Efeso.

Veesi 3 to 14 ko e setesi pe ‘e taha in Greek.  

Koia ‘oku uki ‘e Paula ‘a e me’a tatau pe heni ko ‘uhia ko’ene fanongo kuo kamata ke mole meihe kainga ‘Efeso ‘a e ‘enau ‘Uluaki ‘Ofa, kuo kamata kenau hiki mei honau ‘Uluaki ‘Ofa

‘Oku fai leva ‘a e tohi mei Pilisone ‘o fakamanatu kiatekinautolu ‘a e ngaahi tapuaki fakalaumalie ‘oku nau ma’u ‘I he ‘enau nofo ‘IA KALAISI.

Veesi Malanga: ‘Efeso 1:4

‘o fakatatau ki he‘ene fili na‘e fai ma‘ana ‘i he te‘eki ke tanupou ‘a māmani, ‘a e fili kitautolu ‘iate Ia, ke tau mā‘oni‘oni mo ta‘emele ‘i he‘ene ‘afio hifo, ‘o tu‘unga ‘i he ‘ofa,

 

Tokateline ‘o e ‘etau Lesoni pea mo hono Histolia

1.    Tapuaki Fakalaumalie

2.    Fili kitaua ‘IA Kalaisi

‘Oku vahevahe ‘a e ‘etau Lesoni ki he

1.     ‘Otua ko e Tamai v.3 - 6

2.     Sisu Kalaisi v.7 – 12

3.     Laumalie ma’oni’oni v.13 – 14

Koe veesi 3 ki he 14, koe fo’I Setesi pe ‘e taha ‘o ‘ikai ke ‘iai ha motu. Koia ‘I hono hiki ‘I he ‘mu’aki lea (Greek) ‘oku ui he kau English major koe run-on sentence. Pea ‘oku pehe he’e ni’ihi ‘oku fakavalevale ‘a hono tohi pehee. Koia ‘oku toki motumotuhi pea vahevahe’I ai he’e kau liliu tohitapu ki ha ngaahi setesi ‘o fakatatau ki hono tefito’I fakakaukau.

Ka ko Paula ‘eni ‘I he ‘ene ongo’I ‘a e mahu’inga ‘a e Tohi moe tala ‘a e ngaahi taupuaki fakalaumalie ki he kainga lotu Efeso.

Ko Paula ‘eni lolotonga ‘a e ‘ene ‘I Pilisone ‘oku utumauku ‘a ‘ene Hiki Hake ‘a e ‘Otua

Ko Paula ‘eni he mahino ‘oku ‘IA Kalaisi ‘a e mo’ui

Ko ia ai ‘oku hoko ‘a e konga tohi ko’eni ko ha aka’I tokateline ki he ngaahi fakatupu Siasi, ko ‘iloa taha koe tokateline ‘o e Predestine by Calvin ‘aia ‘oku ‘iai ‘a e tokolahi ‘oku nau kei muimui kiai ha ngaahi ‘ahoni. Ko e Predestine koe fakakaukau na’e tomu’a ‘oatu ho fakamo’ui ‘oku te’eki tanupou ‘a mamani.

Sai tau sio ki heni  

Oku ‘iai ‘a e founga ‘e ua ‘oku anga maheni hono fai ‘aki ‘a e lau ‘o e folofola:

1.    Unuhi pe koe Induction

2.    Velohi koe Deduction

Kanaga: We often cannot see the forest through the trees. Pea ‘ihe ‘ene pehee leva ‘oku te fa’a ‘a e tree pe ko a ‘akau.

Ko e aka ‘oe mahu’inga ke mahino’I ha veesi pe ko ha vahe—‘oku kamata ia meihe ngaahi me’a ko’eni:

1.    Konga ‘uluaki koe Induction pe ko e unuhi: reading the text without preconceived or presumption context or theories. Ko e lau pe ‘a e folofola ‘o ‘ikai fakapipiki kia ‘a e ‘ete mahino motu’a

a.    tatala ‘a e pulonga ‘oku pulupulu ‘aki ‘eta fakakaukau

b.    Sio ki he veesi koe vessi tu’u tokotaha

c.    Unuhi mai pea mei hono kainga [ea moe tukufakaholo.

d.    Kumi ke mahino’I fakafo’I lea ‘o ‘ikai falala ki ha’ate mu’aki ‘ilo

e.    Allow the text to lead us in new understanding

2.      Pea toki to’o mai leva ‘a e ngaahi fakakau kau mei tu’a ke Deduction pe ko e velohi ki he veesi:

a.    Ko e ha ‘a Historical context, pe koe aatakia ‘o e fonua

                                              i.     Na’e fai ‘a e tohi mei fe pea koe tohi ki fe?

                                             ii.     Ko e ha ‘a e tu’unga ‘o e fonua – politikale, economika, moe lotu

b.    Ko hai ‘oku ne fai ‘a e tohi

                                              i.     Famili

                                             ii.     Tu’unga fakafamili, Social, pea moe Lotu

c.    Koe ha Taumu’a

Ko e ongo mafai ‘e ua ko’eni [Unuhi (Induction) pea moe Velohi (Deduction)] ‘oku na ‘ulungaange kehekehe pe ‘I hona fatongia, ka ‘oku ‘aonga ‘aupito ia ke fakama’opo’opo ‘aki ‘a ‘eta lau ‘a e folofola pea fakaake ai ‘etau tokanga ki he afo fekau’aki ‘oku ‘omi e’ he folofola. 

 

‘Oku hanga heni ‘e Paula ‘o ofongi ‘ae kainga lotu ‘o ‘Efeso ‘ae matu’aki fakapapau’i ‘e he tangata lotu ‘ene mo’ui faka’uluanganga pea tokanga ki he ngaahi tapuaki fakalaumalie ‘oku ‘IA Kalaisi ke hoko ia ko honau tapuaki “‘o fakatatau ki he‘ene fili na‘e fai ma‘ana ‘i he te‘eki ke tanupou ‘a māmani, ‘a e fili kitautolu   iate Ia, ke tau mā‘oni‘oni mo ta‘emele ‘i he‘ene ‘afio hifo, ‘o tu‘unga ‘i he ‘ofa, pea ko ia ‘etau veesi malanga.

 

‘Oku ‘iai ‘a e ngaahi tapuaki fakalaumalie ‘e 11

1.     V.3 Spiritual Blessing (Ngaahi Tapuaki fakalaumalie kotoa ‘o Kalaisi)

2.     V.4 Election to holiness (fakatapui ‘a e mo’ui ke Ma’oni’oni mo ta’emele)

3.     V.4 Predestination to adoption (mu’aki fili kitaua ma’ana)

4.     V.7&14  Redemption through Christ (‘oku tau ma’uni ‘a e huhu’i)

5.     V.8 Wisdom & prudence (poto moe ‘ilo’ilo)

6.     V.9 Revelation of God's will (misiteli ‘o ‘ene tu’utu’uni)

7.     V.14 &11 Inheritance (‘amanaki ki hotau tofi’a he kuo ne ohi kitaua ko’ene fanau)

8.     V.13 Possession of the Spirit (tala’ofa ‘a e Laumalie Ma’oni’oni)

9.     V.6 Grace (Kelesi na’e me’a’ofa ‘aki ‘I he Pele)

10.  V.4 Love (makatu’unga he’ene ‘Ofa)

11.  V.10 Unity (Ke falute ‘a e me’a kotoa pe ‘ia Kalaisi)

 

Ka ko’etau fanongo pe ‘I he Truth (mo’oni) ‘o e Kosipeli, ‘oku mahu’inga ‘aupito ke mahino kiatekitaua of what does it means for someone to come to the saving grace of our Lord Jesus. ‘Oku mahu’inga ke tau ‘ilo’I ‘a e founga ‘oku ‘omai ai ‘a e mo’oni koia ki hotau Loto mo ‘etau mo’ui.

‘Oku anga fefee ‘a e ake ‘a e tokotaha ke hoko koe muiaki ‘o Sisu Kalaisi. Ko e ha ‘a e ngaahi uho ‘oku fakafotunga pea tofa’aki ‘a e Hala koia, koe ha ‘a e Makamaile ‘o e Hala ki he fakamo’ui?

1.    Sakalameniti ‘o e Papitaiso pea mo hono ouau

a.    Ohi mei ‘api (bring the child up in Christ)

b.    Lautohi fakaSapate (Sunday School)

                                              i.     Confirmation

c.    Akolotu (confirmation - General Ministry)

d.    Lotu Fehu’I (Specific Ministry)

e.    Akonaki pea mo e Malanga (Lay Ministry)

 

Veesi 3: Ha taha ā ke fakamālō‘ia pe ko e ‘Otua mo Tamai ‘a hotau ‘Eiki ko Sīsū Kalaisi, ‘a ia na‘a ne fai hotau tāpuekina ‘ia Kalaisi, ke tau anuanu ‘i he ngaahi tāpuaki (Gr. Eulog, eulogētós )  kehekehe mei he Laumālie ‘i he ngaahi feitu‘u ‘o langi; 

Ulogētós - Iuloketos – eulogy: ko e lea ‘oku fai ‘I he putu ‘oku hange ha lea fakamavae ka ko hono uho mo e taumu’a KOE FAKAHIKIHIKI hake ‘oe tokotaha mate! Ko e lea ko’eni ‘oku fai pe ki he tokotaha kuo mama’o atu—he ko e lea ‘oku hu’u ia ki hono laumalie. Koia ‘a e ‘uhinga ‘oku ngaue ‘aki ai ‘e Paula ‘a e leani. Pea ‘oku ohi mei ai ‘etau lea ko e Eulogy pea koe Malanga Putu. ‘Oku feinga leva ‘a e faifekau ketalatala aik lelei ki he mo’ui ‘a e tokotaha kou mama’o atu. ‘Aia ko ngahhi Tapuaki ‘oku lave kiai ‘a Paula ko e ngaahi tapuaki Fakalaumalie. Ka ‘e Lava pe ke hasino mai ‘I he lolotonga ‘oku tau ki mamani ai.

 

Ko e ulungaanga ‘o etau ma’u ‘a e Tapuaki Fakalaumalie ‘Ia Kalaisi.

a.    Tau mo’ui ‘o taau moe kakai mohu Tapuaki

b.   Tau mo’ui ‘o taau moe kakai kuo Fili

Ko e kainga Lotu ‘o ‘Efeso ko e kainga Lotu kou Fili pea na’e ho’ata mai mei ai ‘a e ngaahi Tapuaki ‘o Sisu Kalaisi. ‘Oku echo ‘I he tohi Fakahaa ‘a Sione mei Patimosi ‘a e me’a ko’eni ‘oku lave kiai ‘a Paula ‘I he ‘etau lesoni,  Sione ‘ia Fakaha 2:3-7

2.    ‘Oku ou ‘ilo pē ho‘o ngaahi ngāue, ‘a ho‘o fakaongosia, mo kātaki; mo e ‘ikai te ke makātaki‘i ‘a e kau kovi; mo ho‘o sivi ‘a kinautolu ‘oku taukave ko e ‘aposetolo ‘a kinautolu, ka ‘oku ‘ikai, ‘o ke ‘ilo tā ko e koto loi: 

3.    pea ‘oku ke kei kātaki pē, pea kuo ke fua kavenga koe‘uhi ko hoku hingoa, ‘o ‘ikai te ke fiu. 

4.    Ka neongo ia, ka ‘oku ai ha me‘a ‘oku ou kovi‘ia ai kiate koe; ko ho‘o hiki mei ho‘o ‘uluaki ‘ofa

5.    Ko ia, ke ke fakamanatu ki he me‘a kuo ke hinga mei ai, pea fakatomala leva, ‘o fai ‘a e ngaahi ‘uluaki ngāue; ka ‘ikai, ko ‘eku ‘alu atu ‘eni kiate koe, pea te u hiki ho‘o tu‘unga maama mei hono potu, ‘o kapau ‘e ‘ikai te ke fakatomala. 

6.    Ka ‘oku ‘i ai ho‘o me‘a ko eni, ‘a ho‘o fehi‘a‘ia ki he ngaahi ngāue ‘a e kau Nīkolaitani, ‘a ia ‘oku ou fehi‘a ki ai mo au.

7.    Ko ia ‘oku telinga, ke ne fakafanongo ki he me‘a ‘oku folofola‘aki ‘e he Laumālie ki he ngaahi siasi. Ko ia ia te ne ikuna, te u tuku kiate ia ke kai mei he ‘akau ‘o e mo‘ui, ‘a ia ‘oku tu‘u ‘i he Palataisi ‘o e ‘Otua.

 

Kamata ke mole ‘ae ngaahi Tapuaki pea ngalo ‘I he Kainga Lotu ‘Efeso ko e kakai fili kinautolu.

Ngaahi me’a ‘e tolu ‘oku ‘ilo he’e tangata Fili pea mohu tapuaki  

1.    Sovereignty of God

2.    The Bible is sufficient.

3.    The bible is inerrant.

The Sufficiency of the Bible must not only live within us but becomes koe tuhulu ki mamani.

 

Ko e palopalema ‘a e Kalisitiane, ‘oku ‘ikai ke ‘ilo ‘a e me’a ‘oku mahu’inga taha ‘I he ‘etau mo’ui.

1.    ‘Oku tau mahalo ko e me’a mahu’inga taha ‘I he ‘etau mo’ui Ke ‘Ofa Kia Kalaisi, Ikai!

2.    Ko e me’a mahu’inga taha ke tukuange pea mahino kia kitaua ‘a e ‘Ofa ‘a Kalaisi kia kitaua.

3.    ‘Oku ‘ikai makatu’u ‘a e ma’ui’ui hota vaa mo Kalaisi ‘I he ‘eta ‘ofa kia Kalaisi ka ‘oku makatu’unga ia ‘I he ‘Ofa ‘a Kalaisi ki a ko e moe au.

4.    Our relationship with Christ cannot depend on how much we love him. It is based on Christ Love and Christ Love alone.

5.    ‘a e ‘ofa koee ‘oku ta fai angahala be ka e kei ‘ofa mai pe

6.    ‘a e ‘ofa koe ‘oku lau kiai ‘a Loma 5:8 “Ka ko e ‘Otua ‘oku ne fakahaa ‘a e mo’oni ‘o ‘ene ‘ofa ‘a’ana kiate kitautolu ‘I he pekia ‘a Kalaisi ma’atautolu, lolotonga ‘oku tau kei angahala.”

Kaletia 5:6 “He ‘I he tu’u ‘ia Kalaisi sisu, ‘oku ‘ikai mamafa ha’ate kamu pe ta’e kamu, Ka Ko Ha TUI pee ‘oku ngaue fou ‘I he ‘Ofa.”

‘Efeso 1:4 “‘o fakatatau ki he‘ene fili na‘e fai ma‘ana  ‘i he te‘eki ke tanupou ‘a māmani, ‘a e fili kitautolu ‘iate Ia, ke tau mā‘oni‘oni mo ta‘emele ‘i he‘ene ‘afio hifo, ‘o tu‘unga ‘i he ‘ofa”

 

‘Oku ta mo’ui nai ‘o taau moe tokotaha ‘oku fonu tapuaki?

‘Oku ta mo’ui nai ‘o taau more kakai kuo Fili?

Ko e kakai kuo Fili ‘oku nau ‘IA Kalaisi, Ko e Kakai mohu Tapuaki ko e kakai ‘oku Ma’oni’oni pea ta’e mele ‘o tu’unga ‘I he ‘Ofa

Koia ‘Oku Uki ‘E Paula ke tau ‘Ia Kalaisi pea tu’unga ‘I he ‘etau ‘Ia Kalaisi ‘oku tau kaungakau ai he fili-tomu’a na’ane fai ‘oku te’eki tanupou ‘a mamani. Kapau leva ‘oku ‘ikai keke ‘IA Kalaisi, ‘oku ‘Ikai keke kau he fili tomu’a.   

‘Oku tau mo’ui intentional? ‘Oua teta teetee noa pe? Fakafonu ‘uhinga’i pea fakataumu’a ‘a ‘eta fononga kotoa pe pea moe me’a kotoa pe? Purposeful life?

Uki he’e Palesiteni ke tau lau e tohitapu pea mo’ui ke Hulu atu—puna ki he ta’e’iloa!

1.    Ko e mo’ui hulu atu koe mo’ui ‘oku nofo ki he folofola

2.    Ko e mo’ui ‘oku nofo ki he folofola, ko e mo’ui ia ‘oku ‘IA Kalaisi

3.    Ko e mo’ui ‘oku ‘Ia Kalaisi ko e mo’ui ia ‘oku mohu Tapuaki

4.    Ko e haa ho’o palani lau tohitapu ki he Senituli ua ‘o e Konifelenisi?

a.    ‘Oku toki sio pe kiai he teu ‘ete malanga pe ko ha fatongia?

5.    Are you living a purposeful life that including reading the bible as you guiding light?

6.    ‘Oku fakataumu’a ‘a ‘eta mo’ui ke uho ‘aki ‘a e Lau e folofola?

7.    We must challenge ourselves with God’s words to get out of our comfort zone.

8.    It is in the uncomfortable zone of our lives where our Christianity is tested.

9.    ‘Oku ‘ikai ‘iai me’a ia ‘e ma’u he fakafiemali. That is the root of Lukewarmness, comfortable leads to Lukewarmness

10.                  According to Tevita Koloa’ia Havea: ko e angahala ia ‘oku mo’ui lahi taha ai ‘a e Tangata moe Fefine Uesislana ko e Lukewarmness!

‘I he fakaha ‘a Sione ki he Kainga Leotisia vahe 3:16-17

16. Ka ‘i ho‘o pehena, ‘o māmāfana pē, ‘o ‘ikai te ke māfana pe momoko, ko ia ‘oku ou teu pu‘aki koe mei hoku ngutu. 17. He ‘oku ke pehē tokua, Tū ko e koloa‘ia au, ‘io, kuo u ma‘u me‘a, pea ‘oku ‘ikai haku masiva; ka ‘oku ‘ikai te ke ‘ilo ko koe ia ‘a e mala‘ia taha, mo e tu‘utāmaki taha, pea masiva mo kui mo telefua.

 

Ko e malanga ‘a e Palesiteni ko e fakatokanga kia kitaua Feangai Ma’oni’oni: Ko e angahala e ‘oku ta mo’ua ai: māmāfana pē, ‘o ‘ikai te ke māfana pe Momoko; maamaafana pe!

‘Ai ke mahino ko e kakai Fili kitaua – We must live a life of chosen people

‘ai ke mahino ko e kakai mohu tapuekina kitautolu ‘A Kalaisi – We must live our lives as people that are Blessed In Christ

Talanoa Faka’osi

Ko ha ki’I foha mo’ene tangata’eiki na’a taumata’u ‘I uafu. Pea fehu’I ange he’e ki’I tamasi’I ki he ‘ene tangata’eiki:

1.    ‘Oku lahi fefee ‘a e ‘Otua?

2.    Fakatokanga’I he’e tangata’eiki ‘a e vaka tahi ‘oku kei mama’o atu mei he tapatapa Langi, talange he’e tangata’eiki: sio ki he vaka koee, ‘oku lahi fefee ‘a e vaka?

3.    Tali he’e ki’I Tamasi’I, ‘Oku si’isi’I pe!

4.    Pea ‘I he ofi mai ‘a e vaka ke tau ki uafu, talaange he’e tangata’eki: foha sio ki he vaka na’ake talamai ‘oku si’isi’i

5.    ‘Ohovale Lahi ‘a e ki’itamasi’I he fu’u Lahi pehe faufaua ‘a e Vaka, ko e vaka folau’eve’eva—cruise liner.

‘Oku ‘ikai mohu tapuekina ‘a e ‘eta mo’ui he ‘oku mama’o ‘a e ‘Otua pea si’isi’I ia ‘I he ‘eta mo’ui

‘Oku ‘ikai ‘ilo kitaua ko e kakai Fili he ‘oku mama’o ‘a Sihova

‘Oku ‘ikai ketau ‘Ia Kalaisi he ‘oku mama’o pea si’isi’i

Ko e uki ‘o e ‘ahoni ke tau mo’ui ‘o fakatatau mo ‘ene kakai fili ok  ‘IA Kalaisi ‘o mā‘oni‘oni mo ta‘emele ‘i he‘ene ‘afio hifo, ‘o tu‘unga ‘i he ‘ofa, 

 

No comments:

Post a Comment

1 John 4:7 – 12 Love is the highest Degree of Oneness with God

Union Gospel 7/27/2024 1 John 4:7 – 12 7  Beloved, let us love one another, for love is of God; and everyone who loves is born of God and k...